Eluke Martaga (kuni neljanda elukuuni)

Ma arvan, et püüan nüüd kokkuvõtte teha Marta esimesest neljast elukuust ja sellest, kuna ja mida ta õppis ja tegi. Ja muidugi ka sellest, kuidas meie pisike kaalus ja pikkuses juurde võtab.

Sündides :  3923 g ja 51 cm
1kuusena:  4860 g ja 56,8 cm
2kuusena:  6130 g ja 60 cm
3kuusena:  7240 g ja 63,5 cm
4kuusena: 8160 g ja 67,2 cm

Kasvab ja kosub kenasti meie Ingel. Siinkohal siis ka sellest, mida emme vihkab. Nimelt ei meeldi mulle see kohe ÜLDSE, kui inimesed oskavad last nähes kommenteerida vaid seda, kas laps on paks või mitte. KOHUTAV! Ühegi lapse kohta ei tohiks öelda paks! Küllap see minu enda kompleks, aga nii see on. Ma kohe hirmsast saan pahaseks ja kõnnin minema, kui sellist juttu kuulen. Kui muud lapses ei näe, siis parem olge vait ja ärge öelge midagi.
Eks on Marta kohta ka niimoodi öeldud ja no mul kohe torkab südames, kui seda kuulen. Marta pole kindlasti nälginud näoga laps, aga ta on kaalukõveriku järgi vägagi keskmise kaaluga laps. Muidugi pikkust on meie pisikesel isegi ülearu. Aga no kui issi on pikk, ega siis peab ju tütar ka pikk olema. Muidugi loodan, et kuna mina olen kääbus, siis vast Marta päris 2 meetrine ei saa tulevikus olema.
Marta sai rinnapiima vaid esimesed 2 nädalat. Piima lihtsalt ei tekkinudki rinda ja niimoodi läksime täielikult RPA peale üle. Algusest peale on Pisikesel olnud probleeme toidu väljaheitega ja seetõttu käisime mitu korda ka Tartu Lastekliinikus ja gastroenteroloogi juures. Nüüd sööme Aptamil AR (anti-reflux) segu, mis peab enne söötmist umbes 5-7 minutit seisma ja see muutub selliseks püreesuguseks ja püsib paremini sees kui tavaline piim. Proovisin nüüd 4kuusena ka tavalist Aptamili piima anda, aga see tuli kõik voolates välja ja Martal oli tükk aega väga kehv olla. Aina oksendas ja köhis, sest see piim läks muudkui kurku. Küllap peame siis ikkagi seda AR segu edasi andma. See päris palju kallim, kui Aptamili tavaline piim, aga peamine, et lapsel hea oleks. Tartu apteekides maksab 600 g pakk umbes 15 euri, Otepää apteegis saame tänu Pillele umbes 13 euriga (peab tellima, sest kohapeal sees kunagi ei ole) ja Rimis maksab pakk 10.95. Täiesti hullumaja, milline hinnavahe apteegiga.
Hakkasimegi Martale 2 päeva enne 4kuuseks saamist püreed andma, sest lootsime, et siis jääb söök paremini sisse, aga eks ikka vahel tuleb välja. Isegi selle spetsiaalseguga. Alguses kurnas see probleem meid väga. Aina käisime arstil, sest päris paha oli vaadata, kui lapsel nii halb olla. Muudkui mulksus piima välja. Tänaseks oleme sellega juba harjunud ja kui aus olla, siis on olukord ikka palju paremaks läinud. Püreed sai Marta esimest korda siis 13. veebruaril. Alustasime lillkapsapüreega, järgmisena kõrvitsapüree ja siiamaani on lemmikuks kartuli-kõrvitsapüree. Hommikuti sööme ka natukene ploomi- või õunapüreed. Kui 5kuuseks saame, siis hakkame ka putru natukene maitsma.
Millegipärast jõudsin jutuga juba tänapäeva välja, aga no nüüd saigi siis see söömisteema ära räägitud.
Alguses olid meil öö-päev ikka päris pikalt veel sassis, aga tasapisi saime asja korda ja siis hakkasime öösel umbes 3 korda sööma (vahel ka 4) ja nüüd sööme siis tegelikult 1-2 korda öö jooksul. Üldiselt võiks öelda, et läheme 20-21 ajal magama ja sööme esimest korda 2-3 ajal öösel ja siis umbes kella 5 ajal on meil mõnikord gaasid. Siis tuleb Pisike emme kaissu ja magab edasi. Aga muidu ärkab ta 6 ajal ja tahab süüa. Ja ega ta eriti siis enam magama ei taha jääda. Hakkab jutustama ja issit togima, et ta ei magaks. Aga siis võtan ta enda kõhu vastu kaissu ja pikapeale tuleb ikka uuesti uni peale ka.

Aga no kell 7 või maksimaalselt kell 8 oleme ikka üleval. Kella 8ni magada oleks lausa luksus, aga kuna läen nagunii koos Martaga kella 21 ajal magama, siis on päris ok kell 7 ärgata. Isegi kell 6 ei ole hullu. Kui Pisike ikka oma hambutu naeratusega otsa vaatab, siis ei tahagi ju enam magada.
Ööd ei ole tegelikult ju sugugi hullud, aga mul on endal suured raskused uuesti magamajäämisega, kui olen kord juba üles ärganud. Tänaseks on aga ka see probleem suhteliselt lahenenud ja uni tuleb pikapeale ikkagi.
Ahjaa, üks asi, mida emme veel vihkab on süstimine ja üldse igasugune torkimine. 3kuusena oli Martal 2 nädalat järjest kõht nii lahti. Kakas kuni 8 korda päevas. Nii käisime siis Tartu Lastekliinikus kontrollis ja võeti näpust verd. JUBE. Kaks pikka ampulli pigistati näpuverd täis. Laps oli pigistamise ajal minu süles ja röökis meeletult. Vahepeal mõtlesin, et võtan oma lapse ja kõnnin minema. Kui oleks teadnud, oleks Marta issi sülle andnud, sest issi oli ju ka kaasas. Siiamaani on kõik ülejäänud süstimised päris ok-lt läinud. Korra tuleb kisa ja kohe kui emme või issi sülle saab on vaikus. Täna käisime 4,5 kuu vaktsiini saamas ja Marta ei nutnud isegi korraks. Sekundiks vajusid suunurgad allapoole, aga siis oli juba naeratus näol tagasi. SUPER! Marta sai vist aru, et emmel on nii raske seda süstimist näha.
Mis selle nelja kuu jooksul siis veel huvitavat on toimunud? Peab kõik tasapisi meelde tuletama. Näiteks vannitamine on meil puhtalt issi töö. Eks emme ka ikka hoiab asjade käigul silma peal, aga vannitab last siiski issi. Mina siis pärast kuivatan, kreemitan, musitan. Üldse on õhtud meil täielikult Marta päralt. Vahepeal tahtis ta meil hirmasti juba kella 19 ajal ööunne jääda ja siis äratasime ta kella 21 ajal üles ja panime ööunne. Iga õhtu juurde kuulub siis kas Marta vannitamine ülepäevi või siis mitte-vannipäevadel peseme pepu, näo ja käed puhtaks. Emme nimetab vannitamist saunapäevaks, sest laps on vannist välja võttes kuum - justkui oleks saunast välja tulnud. Pärast vannitamist saab Marta ka alati puhta tudukombe selga. Muidu panime iga õhtu uue kombe - alguses, kuna Martal tuli öösel ka palju sööki välja (vahel öökis nii et lämbub või ära - jube) panime seetõttu alati uue tudukombe, aga nüüdseks on see emme kiiks, et alati peale vanni peab laps saama uued tuduriided selga. Ja päeval on meil nagunii kogu aeg uued ja puhtad riided seljas, kuigi Marta harva oma riided ära määrib. Ainult pükse kanname mõnikord maksimaalselt 2 päeva järjest.
Vannitamine Martale meeldib. Esimesel kuul oli küll raske leida see sobiv hetk, kuna ta on valmis vanni minema, et kõht poleks liiga tühi ega liiga täis. Ja pärast vanni pidi ta kiirelt riidesse saama ja siis ööpiim kohe sisse ja magama. Muidu oli selline röökimine. Nabaväät kadus meil alles 1 kuuseks saades ära ja seetõttu pidime seda kaua-kaua puhastama. Üldse ei meeldinud Martale need hommikused ja õhtused protseduurid. Nüüdseks on need tema lemmikud (ppp). Talle meeldib, kui riidesse hommikul pannakse ja peput pestakse, sest ta teab, et siis emme pärast alati võimleb ja laulab temaga (kuigi ma üldse laulda ei oska). Ja õhtuti on Martal hea meel, et issi tal riided seljast võtab ja pepu peseb. Issi on ju nii naljakas.

Iga päev magab Marta ühe une õues. Mõnikord ka kaks. Vahepeal magas kenasti kaks pikka und (ikka 3 h), aga nüüd on 40 minutit uni. Aga kui õues oleme, siis peab emme lihtsalt natukene veel jalutama, kui Marta pärast 40 minutit üles ärkab. Siis jalutame umbes 10-15 minutit veel, siis laps jälle magab ja isegi kuni mitu tundi. Täna magas ka nt pea 3 tundi õues. Esimese tunni jalutades ja ülejäänud aja seisvas kärus. Aga toas küll üle 40 minuti magada me ei oska. Marta lihtsalt ei oska ühest unest teise üle minna. Mõnikord, kui emme ta kaissu võtab, siis see ikka meil õnnestub ka, aga üldjuhul mitte. Marta kipub ärgates kohe jutustama ja itsitama, kus sa siis enam magada saad.
Päeval see magama jäämine on täitsa hullus. Mõnikord laps ikka röögib täiest kõrist ja on läbimärg, aga ei suuda magama jääda. Endal silmad kinni ja aina kõõritab, aga no ikka vaja kisada. Eks püüab endal und ära ajada. Täitsa jube! Niii NIII paha on sellist asja vaadata. Püüan ikka tugev olla, sest Marta ju tunneb, kui ma närvi lähen. Mõnikord tuleb aga ka endal vägisi pisar silma. Õnneks on meil aga ka häid päevi. Vahepeal jäi ta nädal aega täiesti ideaalselt tuttu. Ta ju alles nii pisike, las kompab natukene maailma ja sätib oma elu paika. Mina luban talle kõike! Merle ikka ütleb, et ära midagi oota ega looda, sest laps teeb nagunii seda, mida tahab. Ja no mingit kreisit unekooli ma talle küll tegema ei hakka, et lasen tal kisada. Kui ta tunneb, et peab süles kisama enne und, las ta siis kisab. Kui üles ärkab siis on see kisa nagunii meelest läinud - siis vaatab mulle ikka rõõmurull otsa.
Kõige toredam on ikka see, kuidas Marta hommikuti ärkab. Väike jutupaunik.

No ma ikka väga hullu jumaldan teda.
Ma arvan, et esimesel elukuul pidi Marta ikka päris palju nutma. Issi meil isapuhkust ära ei kasutanud ja nii olingi pisikesega üksi kodus. Kui uni tuli, siis tollel ajal veel selle peale suurt kisa ei tehtud, aga kui nälg oli, siis ikka nuttis südantlõhestavalt. Kuna ta oli nii pisi, siis ei saanud söögi kokkusegamise ajal teda süles ka hoida ühe käega ja nii ta siis oligi diivanil ja nuttis. Kohutav! Täitsa paha emme ikka! Tänaseks on see aga suhteliselt möödanik. Muidugi oli raske ka see, et Aptamili AR segu pidi 5-7 minutit seisma enne söömist ja püüa sa 1kuusele see selgeks teha. Nüüd ta juba on suurem ja on võimalik kasvõi jalutamise abil ta tähelepanu mujale juhtida. Mõnikord kui issi temaga õhtuti hädas on siis kõige lihtsam ongi Martaga lihtsalt jalutada.  Nii huvitav on ju kõrgel olla ja kõike uurida-puurida.
2nädalasena käisime esimest korda ka käruga jalutamas. Meil vedas, sest see aasta tuli talv väga hilja ja oli pikalt-pikalt mõnus ja sügisene ilm. 1kuusena magasime isegi kaks und õues. 2kuusena aga juba vaid ühe, sest vahepeal oli väga külm. Paar korda me ei saanud õue, sest oli ikka kõvasti üle -15 kraadi külma ja mõnikord oli lihtsalt nii kõva tuul. Aga muidu meil siin külapeal ikka räägiti, et Marta emme on hull - ükskõik mis ilm õues ka ei oleks, tema läheb ikka lapsega jalutama. Nii see oli ja on ka!
Pead tõstab Marta juba 1kuusena täiesti ideaalselt. Vaid vahepeal tudiseb ja pea väsib ära. Esimene korralik naeratus tuli 1,5 kuusena ja 2,5 kuusena kuulsime esimest naerulaginat. Issi tegi lollusi ja siis Martal oli nii lõbus. Aina itsitas kõva häälega. Seda on ikka nii lahe vaadata. Täna võib öelda, et Marta naerab kõva häälega ikka kui issi rumalusi teeb või kui emme ta kõhtu näksib. See on nii lõbus.

3kuusena oskab Marta küljele keerata, aga emme kartis kaua aega, et kõhuli me keerama ei hakkagi, sest Martale ikka üldse ei meeldi kõhuli olla. Siis aga hakkasime igal hommikul võimlema ja kõhuli keerama. 21. veebruaril keeras Marta end esimest korda ise kõhuli. Mängis mängukaare all ja siis hakkas keeramist proovima. Nagu lupsti oli kõhuli. Nüüd on juba päris osav keeramises. Keerab end mängukaare all kõhuli ja hakkab õigepea hädaldama, sest ta tegelikult ei taha ju üldse kõhuli olla. Aga keerata on ju nii lõbus.
4kuusena käisime ka füsioteraapias ja füsioterapeut Teele ütles, et Marta nii pikk tüdruk. Pikkadel lastel pidavat kõik asjad rohkem vaeva nõudma ja ka aega võtma kauem. Muidu aga Teele kiitis meid, et oleme tublid ja oma vanuse kohta kenasti arenenud. Kõhuli olles lükkab Marta end ka käte peale püsti. Äkki hakkab varsti juba roomama ka.
Mänguasju meie Martal eriti palju ei ole. Meil on lamamistool, mängukaar, mis on peamised ja lisaks on lemmikuks onu Alvari pere jõuludeks kingitud Chicco kõristi. Siis on meil veel paar mänguasja, krõbisev raamat ja tudulapp Lepatriinu.
Nüüd sööme siis 2 korda päevas püreed. Hommikul nt ploomipüreed ja lõunaks juurviljapüree, aga õhtul juba vaid piim. Gaasirohuna kasutasime siiamaani Cuplatoni. Alates eilsest pole seda söögile lisanud. Vaatan nüüd paar ööd, kas lähevad gaasid hullemaks või mitte. Hetkel vaid hommikuti kella 5-6 ajal gaasid ja siplemine. Seetõttu tahakski seda Aptamil AR piima välja vahetada, kuna see magusam kui tavaline piim ja see magusus tekitab ka rohkem gaase nagu arstid ütlevad.

Aga muidu ma hirmsasti naudin praegust aega. Marta iga päevaga aina asjalikum ja üks SUUR väike isiksus. Väga asjalik pisike plika. Oskab juba igati emme-issi enda järgi jooksma panna. MUIDUGI ajab vahepeal mõni asi ka harja punaseks, aga püüan ikka rahu säilitada. Issil on see rahu säilitamine natukene raskem. Tavaliselt on nii, et kui ise ikka hästi rahulikuks jääda, siis kandub see ka lapsele üle. Nagu Kaisa ikka korrutab, peab hästi enesekindel olema.

Tegelikult ei nuta Marta peaaegu üldse. Sellepärast ongi ikka väga paha näha, kui ta enne uinumist nutab...mis nutab? ikka kisab täiest kõrist. Aga saime paar nõuannet ja eks ma püüan neid tasapisi proovida. Äkki tõesti leiame abi. Küll see oleks tore. See ongi hetkel ainuke mure, mis emmet-issit vaevab...ppp

(asoo...Martal on alaseljal hemangioom, millega käisime kirurgil, kuna pärast sündi on see kõvasti suurenenud. Kirurg oli super tore ja sõbralik ning ütles, et tema ei hakkaks veel last narkoosiga kurnama. Kui veretäpp suurenema ei hakka lähiajal kiiresti, siis las ta olla ja võime veel oodata. Nii me siis ootamegi.)

Aga muidu on Marta minu Maailm! Ma võin kõigest ja kõigist loobuda, aga Marta peab olema. Jah, ma olen õde, tütar, abikaasa, sõbranna jne jne, aga hetkel tahan ma olla ema. Võib olla tahan isegi terve aasta ainult ema olla. Kas mul siis ka veel mõni sõbranna alles on? Vist ei hooligi sellest! Ma lihtsalt jumaldan oma Pisikest ja neid, kes sellest aru saavad. Usun, et kõik läheks palju paremaks, kui saaks Marta unekisast üle. Aga usun, et iga ema ütleks nüüd, et kui ühest asjast lahti saad, siis on kohe uus mure ukse taga ootamas. Mina olen valmis!
Aega on nende pidude ja seltskondadega. Esimese aasta jagan oma Kallikesele turvatunnet ja armastust, et ta teaks, et olen alati olemas ja torman iga piiksu peale kohale. Muidugi ei kannata siinkohal neid targutajaid, kes siis nt ütlema tulevad, et kui laps kisades ja kussutades magama pannakse, siis on ta ilmselgelt juba ära hellitatud. Aga nii see ei ole. Kuni teise elukuuni jäi Marta kenasti magama. Panime ta külili oma kohale, luti suhu (või mitte, sest ega ta hullupööra lutti ei fänna) ja juba ta magaski. Ta isegi ei teadnud, mis see kussutamine on. Ja ühel päeval ta lihtsalt hakkas röökima enne magama jäämist. Ja kui laps ikka röögib, siis minu süda ei luba teda diivaninurka või oma voodisse pikali jätta. Muidugi võtan ta sülle ja kaisutan. Aga ega sellest abi ikkagi ei ole. Seega kuradile te kõik, kes leiavad, et neil on vaja kommenteerida! Hoidke oma kommentaarid endale ja las meie muretseme ise oma lapse pärast! Targutamist pole meil vaja! Pigem andke nõu, mida teha tuleks, et ta ei röögiks või ükskõik millise muu asja osas. Igasugune abi nõuannete kujul igasuguste murede osas on teretulnud. Me oleme ju ka esimest korda lapsevanemad. Heietada oskab meist igaüks.
Olen kuri? Mis siis! Lõvi tähtkujus sündinud lõviema oma Pisikesele!

Asoo, Martal on hästi palju raamatuid ka juba. Vanaema on peamine raamatute kinkija. Raamatud ongi meie lemmikud ja asjalikud ka. Alguses lugesime iga õhtu enne magama jäämist ühe muinasjutu ja Marta kuulas hoolega. Nüüd jääb Marta aga enamjaolt enne magama kui emme lugema jõuab hakata.