Alguses oli kõik suurepärane. Õnnitleti, ajasime juttu ja näksisime juurvilju ja puuvilju. Marta näitas esimesi märke väsimusest, aga juba oli hilja öelda, et ärge minu praadi veel tooge, sest äkki pean ära käima, sest praed just sellel mõtlemise hetkel lauale asetati.
Mis seal ikka...
Panin Marta turvahälli ja ta mängis seal kenasti oma mänguasjaga. Kui minul praad söödud sai, siis tegi esimesed urinad ja virinad. Võtsin ta siis sülle, panin kergelt tekikese näole, et inimesi varjata (seal oli piisavalt hämar, aga Martal oli vaja kõik inimesed ju ka üle vaadata), lutt suhu ja kussutama (kussutamist pole meil väga kaua enam vaja läinud - ppp). Ja ta vist tegi paar piiksukest, kui juba olidki silmad krõllis ja uni hakkas niiiiiii silma tükkima. Mingi hetk sain aru, et nüüd ta siis magab (õhtuune kipub ta päris tükk aega jääma). Arvasin, et äkki kannatab ta hälli tõsta, et siis saan ise ka paremini olla, kuna selg hirmsasti valutas. GMP saigi valitud, kuna seal mõnusad diivanid ja lapsega ikka mugavam olla.
Hällis otsustas Marta aga silmad lahti teha ja itsitama hakata. Ega siis midagi. Lasime tal veel natukene uudistada ja mängida. Siis tegi ta paar piiksu ja kohe kiirustasin sööki tegema, sest ega Martake meil ju ei oota.
Söömise ajal nagu ikka kippus seda piima natukene suunurgast voolama ja kui see koduriietele voolab jätab see mind külmaks, aga restoranis oli pärast isegi wc-sse veidi kõhe minna. Kuigi mind jätab teiste arvamus külmaks, aga me istusime seal VIP-nurgas, kus on pime ja see ülejäänud saalist eraldatud, seega ei teadnudki inimesed, et meil seal beebi on ja mina kõndisin piimaplekkidega kleidiga ringi. Kui söötmise ajal üritasin pudeli Martal suust välja võtta, siis oli SUUR kisa, sest õhtuse söögikorraga meil nalja ei tehta!
Kui piimapudelil hakkas põhi paistma, pistsin Tipsile ruttu luti suhu ja paar siputust, ning juba meie Ingel magaski. Nii sügavalt, et sain ta enda ja Hallar vahele diivanile tuduma tõsta. Mulle ei meeldi, kui ta süles magab, sest siis on ta pärast nii higine ja kardan, et võib külma saada ja haigeks jääda. Isegi, kui ruumis on soe. ALati ikka üritan ta kuhugi magama asetada, KUI ta ikka nõus jääma on.
AA...enne sünnipäeva sai meil nalja ka. Ma vahetasin Martal 5 korda riideid. Selgus, et mul puudub pikkade käistega valge body, mida saaks ühe kevadisema kleidi alla koos valgete sukkadega panna. Seega ei saanud Martale kleiti panna, sest see punane hetkel meil ainus kleit, mis paras on. Teised kõik väikeseks jäänud. Oktoobrikate Merikese kootud villane kleit nõudis ka valget bodyt, seega jäi see ka valikust välja. Panin siis mitut erinevat hilpu talle selga ja no ei olnud üldse rahul. Lõpuks valisin Tesco mõnusad suvised dressipüksid (erkroosad), heleda body ja siis vanaema Helini kingitud boolero. Kõik sobis kenasti kokku, aga issi suust kõlas ikkagi kriitikanoote. Kas meie tüdrukul siis ei ole sünnipäevale minekuks isegi kleiti selga panna, ja no kus on ülejäänud sellest kampsunist? Tal ei ole ju veel rinnahoidjat vaja?
Issi on issi!
Marta magas mõnusa tunnikese ja ärkas siis, kuna muusik hakkas jutustama ja mängima. Kuigi see ei olnud eriti kõvasti, siis küllap see siiski häiris teda. Siis ta veel natukene jutustas ja naeratas Vanaisale, aga siis oli kiire minek koju ka juba. Temaga ei ole mõtet hiljaks jääda, sest siis on suur kisa.
Panime riidesse ja laulsime samal ajal "Me lähme rukkist lõikama" sest see on Marta lemmik ja siis on alati suu naerul, isegi kui tahaks hirmsasti nutta - läbi nutu ikka naerab.
Kodus tegime vanni ja Tibu läks ööunne kenasti. Kui ta päeval ära väsitada hoolega, siis tuleb ööuni hästi ruttu ja kenasti. Öö aga ei olnud sugugi nii ideaalne. Ta ärkas iga tunni tagant ja jorises natukene. Küllap oli siiski liiga palju emotsioone nii pisikese lapse jaoks. Me olime eelnevalt 2 õhtut koos issiga harjutanud ja võtsime Marta pubisse sööma kaasa. Oli ka tubli ja rahulik, aga siis olime ikkagi Hallariga kahekesi ja ümberringi kaugemal inimesed tiirutasid. Seekord olid kõik ju nii lähedal ja olime ikka pikalt ka. Olen märkand, et kui ta õhtuune kuskil võõras kohas magab, siis see tekitaks talle justkui kerget stressi, sest siis on ööuni ka alati rahutum.
Vaatamata sellele kuulsime järgmisel päeval palju kiidusõnu. Vanaisa kiitis, et Marta oli ikka nii tubli sünnipäevaline ja Vanaonu Tõnu kiitis samamoodi. Lisaks jooksime jalutades vana klassiõe Maarja (kes ka hiljuti sünnitas) vanematega kokku, kes ka samal õhtul restoranis olid ja nemad imestasid, et me nägime küll, et te ka restoranis, aga ei teadnud, et laps ka teil kaasas. Imestasid, et ei kuulnud kordagi ühtegi lapse häält või kisa, et küllap meil ikka nii hea laps! Ema süda rõõmustas!
Marta oli meil väga tubli piduline!
Mis muidu uut Martakese elus? Ta on iga päevaga aina tublim ja aktiivsem! Kui varem pidime urisemise ja ägisemise järgi aimama, mida Pisike tahta võiks, siis nüüd ajab ta meil käe pikka ja peaaegu näitab, mis tema soov on.
Lisaks sellele tegi ta täna mängukaare all kõhuli hängides 90 kraadise pöörde. Oli näoga TV poole ja siis järgmine hetk juba näoga minu poole. Kuidas see tal õnnestus? Mina enam abikaasale süüa ei tee! Muidu magan jälle midagi olulist maha!
Magab ka Marta päeval just toas juba paremini. Kui valvata ja õigel ajal lutt suhu tagasi torgata, siis ei magagi enam vaid 40 minutit, vaid ikka 1,5 tundi.
Ööd on meil ikka veel samasugused. Sööme ühe korra, hommikul kella 6-7 ajal mängime 20 minutit ja siis magame umbes poole kaheksani.
Itsitamist on Martal küll palju rohkem ja on juba teatud kindlad asjad, mis talle meeldivad ja teda naerma ajavad.
Kui me muidu ei luba Martal TV-d vaadata, siis Multimania pealt MuMuHugs ning Red and the Booms on tema lemmikud ja kui nende algusmuusika kostab, siis KOHE on vaja vaadata. Kõik muu jätab teda külmaks. Aga need kaks multat vaadatakse algusest lõpuni ära. Õnneks kestavad need vaid 4 minutit vist ja eks need meeldivad talle pigem selle pärast, et seal ei räägita, vaid kõlavad ainult tegelaste häälitsused ja tunnusmuusika.
Kuna hetkel aga Marta ärkas õhtuunest lähen ja teen talle kiirelt piima valmis, sest nagu juba mainitud - tema õhtuti sööki ei oota, vaid tahab seda KOHE!
No comments:
Post a Comment